Mai lõppes siis testide nädalaga, aga kuna ma veel väga keelt ei osanud, siis ma võisin koju jääda.
Juuni algas mu synnipäevaga, mis kyll on tegelt neljandal, aga kuna Miki mehel oli kolmas vaba päev, siis tulid nad kõik hoopis 3.ndal. Tegime väikese peokese ka. Nad kinkisid mulle armsa hoiupõrsa. Neljas ehk mu päris synnip2ev oli suht tavaline, siiski tunne ei olnud päris tavaline. Eesti pere saatis nii mulle kui Masayale synnipäevakaarti kah. Järgmisel päeval sain klassiõdede käest kah väikesed kingitused, söögipulgad ja lehviku.
Juuni algas mu synnipäevaga, mis kyll on tegelt neljandal, aga kuna Miki mehel oli kolmas vaba päev, siis tulid nad kõik hoopis 3.ndal. Tegime väikese peokese ka. Nad kinkisid mulle armsa hoiupõrsa. Neljas ehk mu päris synnip2ev oli suht tavaline, siiski tunne ei olnud päris tavaline. Eesti pere saatis nii mulle kui Masayale synnipäevakaarti kah. Järgmisel päeval sain klassiõdede käest kah väikesed kingitused, söögipulgad ja lehviku.
Nädalavahetusel pidi pere Tokyosse minema ja mina läksin tugiisiku juurde, et ma üksi ei peaks olema. Käisime tugiisikuga suveprogrammi host-perede orientatsioonil. Hiljem tahtis üks host-pere, et ma nende pool ööbiks. Hommikul läksin tugiisiku juurde tagasi. Ta pidi Imabari (naaberlinna) sõbrannaga kohtuma ja ma läksin kaasa. Käisime kolmekesi metsas. Viimaks! Ma olin sellest kaua aega unistanud. Nad korjasid mingeid rabarberi moodi asju sealt, mis pidi selleriga sarnanema, aga ma pole p2ris kindel kah, mis nendega pärast tehti, igatahes söögiks mõeldud.
15. juuni - oli isadepäev ja siis me emaga valmistasime curry-rice, mis on üks maailma parimatest toitudest.
15. juuni - oli isadepäev ja siis me emaga valmistasime curry-rice, mis on üks maailma parimatest toitudest.
17. juuni - oli 4 esimest tundi ja peale seda koristasime ja valmistasime ette kooli festivaliks.
18. juuni - oli kooli festival ja kõik klassid tegid oma klassiruumis midagi ja kõik klubid tegid kaa midagi. Minu klass otsustas teha obakeyashiki, ehk eesti keeles umbes nagu kummituste tuba v6i väga sarnane sellele tivoli kummitustemajale. Üsna edukas oli, lõpuks oli kokku sisenenud yle 100 inimese.
Teetseremoonia klubi pakkus kaa festivali puhul machat. Õpetaja laenas mulle oma yutakat ja ma aitasin ka teed serveerida. See polnud yldse lihtne. Püsti-põlvili-püsti... ja kuna yutaka on üsna kitsas, siis põlved on terve aja nagu merineitsil. Järgmine päev olid käed-jalad ülivalusad festivalist.
23. juuni - sai täis 100 päeva Jaapanisse tulekust ja oli jaanilaupäev, nii et tegime kodus yakinikut, ehk natuke barbeque moodi toitu. See oli ülitore ja ma s6in täiega palju praesibulat, sest see on üks mu lemmiktoitudest eestis kaa.
18. juuni - oli kooli festival ja kõik klassid tegid oma klassiruumis midagi ja kõik klubid tegid kaa midagi. Minu klass otsustas teha obakeyashiki, ehk eesti keeles umbes nagu kummituste tuba v6i väga sarnane sellele tivoli kummitustemajale. Üsna edukas oli, lõpuks oli kokku sisenenud yle 100 inimese.
Teetseremoonia klubi pakkus kaa festivali puhul machat. Õpetaja laenas mulle oma yutakat ja ma aitasin ka teed serveerida. See polnud yldse lihtne. Püsti-põlvili-püsti... ja kuna yutaka on üsna kitsas, siis põlved on terve aja nagu merineitsil. Järgmine päev olid käed-jalad ülivalusad festivalist.
23. juuni - sai täis 100 päeva Jaapanisse tulekust ja oli jaanilaupäev, nii et tegime kodus yakinikut, ehk natuke barbeque moodi toitu. See oli ülitore ja ma s6in täiega palju praesibulat, sest see on üks mu lemmiktoitudest eestis kaa.